Olev Subbi maal 90*110

Elulugu

Olev Subbi küüditati 1949. aastal märtsiküüditamise ajal ning viibis nõukogude sunnitöölaagris 8 aastat.
Pärast vabanemist ja Eestisse naasmist, õppis ta aastatel 1957–1962 ERKI-s ning on pärast selle lõpetamist enamasti tegutsenud vabakutselise kunstnikuna, 1966. aastal oli tema esimene isikunäitus, alates sellest ajast on ta olnud ka üks eesti tunnustatumaid maalikunstnikke.
Tema maalitehnika on üldiselt küllaltki konservatiivne, kuid stiililiselt on ta enamasti liigitatav sürrealismi või abstraktsionismi alla. Suure tunnustuse on võitnud ka tema aktimaalid.
Viimastel aastakümnetel tegutseb Subbi peamiselt Tallinnas.

Olulisemaid tunnustusi

1969 Vilniuse kunstitriennaali peapreemia
1978 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia
1981 ja 1987 Eesti Kunstnike Liidu maalisektsiooni aastapreemia
1995 Konrad Mäe medal
2000 Valgetähe II klassi teenetemärk
2002 Tallinna vapimärk

Isikunäitused: 2000 Tallinna Kunstihoone (juubelinäitus)
Kuressaare Kunstihoone
1998 Sammas Galerii, Tallinn
1995 Inter Art Galerie Reich, Köln, Saksamaa
1992 Galerii-G, Tallinn
1991 Buena Vista College, Storm Lake, Iowa, USA
Allen Priebe Gallery, University of Wisconsin, Oshkosh, USA
1986 Helsingi Linna Kunstimuuseum, Soome
1982 Tartu Kunstimuuseum
1980 Volgogradi Kunstimuuseum
1978 Eesti Kunstimuuseum
1974 NSVL Teaduste Akadeemia näitusesaal, Novosibirsk
1971 NSVL Kunstnike Liidu näitusesaal, Moskva
1969 Eesti Kunstimuuseum
1966 Tallinna Kunstisalong

Töid kogudes: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tretjakovi Galerii (Moskva), Volgogradi Kunstimuuseum, Eesti Kunstifondi maalikogu, Ludwig-Muuseum (Köln, Saksamaa), paljudes erakogudes Eestis, Soomes ja Saksamaal.